Leigo Järvemuusika festival 2026
30. juuli — 1. august
↓
Seto leelokoor Siidisõsarõ
Seto leelokoor Siidisõsarõ on 1994. aastal loodud folkloorirühm, mis ühendab endas Setomaa juurtega lauljaid. Koori nimi tähendab „lähedasi õdesid“. Praegu tegutseb kollektiivis 11 liiget, nende seas ka karmoškamängija.
Siidisõsarõ kannab edasi autentset seto kultuuripärandit, mis on põlvest põlve suuliselt edasi antud või talletatud varasemates üleskirjutustes ja helikandjatel.
2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Koor on esinenud arvukatel folkloorifestivalidel ja kultuurisündmustel nii Eestis kui ka välismaal ning pälvinud tunnustust oma järjepideva ja pühendunud tegevuse eest. 2010. aastal omistati neile folkloorifestivali „Baltica“ ülevaatusel kõrgeim kategooria. Kollektiiv on välja andnud neli helikandjat.
festivalibuss
Info preagi tulekul…
majutus
Info peagi tulekul..
asukoht
Leigo, Lutike 76504
Valgamaa, Estonia
Leigo ajaloost
Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Sissekukkunud katusega rehielamu, nõgestesse kasvanud õu, väike tiik, angervaksamätastik ja võsastunud maastik toitsid nii sügavalt unistust maalapist, millest on praeguseks saanud 14 järve ja mitme hoonega kaunis kodu. Toona läks aega aega mitu aastat, et sünniks esimene (tehis)järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998. aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses.
Esimese kontserdi andis Leigol Tallinn Brass. Et aga peremehe unistus − suur sümfooniaorkester Leigol − ei mahtunud väikesele järvele hästi ära, tuli paisutada suurem juurde. 2001. aastal valmisidki nii järv ise kui ka niinimetatud tagurpidi vihmavarjudega lava ning esines Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Tol korral, ja nii mitu aastat, sai teoks ka teostamatuna näiv idee orelikontserdist vabas looduses, mis oli võimalik tänu toona soetatud uhiuuele digitaalorelile ja siis peaaegu et uskumatuna näivale quadro surround võimendusele.
Aastate jooksul on orkestreid käinud Leigol mitmeid, näiteks Kremerata Baltica, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, kooridest näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, segakoor Latvija. Suured koosseisud mahtusid suure järve lavale küll kenasti ära, ent muusikuid, nende hingamist ja iseolemist oleks tahtnud ikkagi näha lähemalt − lava oli liiga kaugel. Nii kolisid kontserdid 2013. aastal väikesele pajudega saarele tagasi.
Omaette huvitav periood oli Leigol aastatel 2006−2015, kui looduse rüppe asusid tavapärase klassikalise muusika kõrval rohkem ka džäss-, folk-, indie- ja levimuusikud ning liitusid teatrietendused. Leigo publikut on rõõmustanud Chalice, Emilia Torrini, Eric Truffaz, Jäääär, Kimmo Pohjonen, Mari Boine, MuM, Nils Petter Molvaer, Siiri Sisask, Ultima Thule, vennad Urbid, Villu Veski ja väga paljud teised igalt poolt maailmast.
Meeskond
Produtsent: Tiiu Tamm
Projektijuhid: Ulla Juske, Helis Heiter
lavastuse assistendid: Triinu Arak, Klaara Kollist, Diana Tiits
Tulemeeskonna koordinaator: Indrek Leht
Vabatahtlike koordinaator:
Vabatahtlik logistikajuht: Mart Uibo
Piletimüügi koordinaator:
Tehniline juhtimine ja ehitus: Alo Puustak,, Jaagup Tamm
Turundusmeeskond: Katrin Ruus,
Tehnilised lahendused:
Kaasa lööb: palju tublisid vabatahtlikke