Leigo Järvemuusika festival 2026

30. juuli — 1. august

Leigo Järvemuusika festival toob kokku looduse, muusika ja ruumi ainulaadse kooskõla. Kolme päeva jooksul avaneb külastajatele rännak läbi metsade ja järvede, kus kontserdid ja heli sulanduvad maastikuga ning loovad kogemuse, mida ei ole võimalik eraldada ümbritsevast keskkonnast.

Festival algab helilise metsarännakuga, kus igaüks saab liikuda omas tempos ja avastada ruumi läbi heli. Järgnevad kontserdiõhtud toovad kokku Põhja- ja Baltimaade ning Ukraina muusikud, koorid ja heliloojad, sidudes traditsioonid, keeled ja kõlamaastikud ühtseks tervikuks.

Kavas on nii kammerlikke kohtumisi kui ka suuremahulisi lavastuslikke teoseid, sealhulgas spetsiaalselt Leigo jaoks loodud esiettekandeid. Festival kulmineerub nii koorimuusika suurvormidega kui ka kaasaegse elektroonilise ja eksperimentaalse heliga, pakkudes mitmekihilist ja meeldejäävat elamust.

festivalibuss

Info preagi tulekul…

majutus

Info peagi tulekul..

asukoht

Leigo, Lutike 76504

Valgamaa, Estonia

 

Leigo ajaloost

Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Sissekukkunud katusega rehielamu, nõgestesse kasvanud õu, väike tiik, angervaksamätastik ja võsastunud maastik toitsid nii sügavalt unistust maalapist, millest on praeguseks saanud 14 järve ja mitme hoonega kaunis kodu. Toona läks aega aega mitu aastat, et sünniks esimene (tehis)järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998. aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses.

Esimese kontserdi andis Leigol Tallinn Brass. Et aga peremehe unistus − suur sümfooniaorkester Leigol − ei mahtunud väikesele järvele hästi ära, tuli paisutada suurem juurde. 2001. aastal valmisidki nii järv ise kui ka niinimetatud tagurpidi vihmavarjudega lava ning esines Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Tol korral, ja nii mitu aastat, sai teoks ka teostamatuna näiv idee orelikontserdist vabas looduses, mis oli võimalik tänu toona soetatud uhiuuele digitaalorelile ja siis peaaegu et uskumatuna näivale quadro surround võimendusele.

Aastate jooksul on orkestreid käinud Leigol mitmeid, näiteks Kremerata Baltica, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, kooridest näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, segakoor Latvija. Suured koosseisud mahtusid suure järve lavale küll kenasti ära, ent muusikuid, nende hingamist ja iseolemist oleks tahtnud ikkagi näha lähemalt − lava oli liiga kaugel. Nii kolisid kontserdid 2013. aastal väikesele pajudega saarele tagasi.

 Omaette huvitav periood oli Leigol aastatel 2006−2015, kui looduse rüppe asusid tavapärase klassikalise muusika kõrval rohkem ka džäss-, folk-, indie- ja levimuusikud ning liitusid teatrietendused. Leigo publikut on rõõmustanud Chalice, Emilia Torrini, Eric Truffaz, Jäääär, Kimmo Pohjonen, Mari Boine, MuM, Nils Petter Molvaer, Siiri Sisask, Ultima Thule, vennad Urbid, Villu Veski ja väga paljud teised igalt poolt maailmast.

Meeskond

Produtsent: Tiiu Tamm

Projektijuhid: Ulla Juske, Helis Heiter

lavastuse assistendid: Triinu Arak, Klaara Kollist, Diana Tiits

Tulemeeskonna koordinaator: Indrek Leht

Vabatahtlike koordinaator:

Vabatahtlik logistikajuht: Mart Uibo

Piletimüügi koordinaator:

Tehniline juhtimine ja ehitus: Alo Puustak,, Jaagup Tamm

Turundusmeeskond: Katrin Ruus,

Tehnilised lahendused:

Kaasa lööb: palju tublisid vabatahtlikke