Leigo Järvemuusika festival 2026

30. juuli — 1. august

Kammerkoor Kolm Lindu (Eesti)

Kammerkoor Kolm Lindu on 2017. aastal Tartus loodud kollektiiv, kes tegutseb aktiivselt nii kontserdilaval kui ka eriilmelistes koostööprojektides. 

Viimastel hooaegadel on koor osalenud mitmetes suurvormides ja lavastuslikes projektides, sealhulgas Arvo Pärdi juubelikontsertidel koos ansambliga Vox Clamantis ning suurprojektis „Veljo Tormis 95 | 110 helletust“.

Koori jaoks on oluline austus ja rõõm üksteise, oma partnerite ning muusika vastu. Koori naislauljad kannavad keskkonda hoidvast peenvillasest materjalist seelikuid ning kunstnik Mari Segeri kõrvaehteid kollektsioonist „Leaves“. Koori peadirigent on alates 2024. aastast Kärolin Tuisk.  

Kammerkoor “Helü” (Eesti)

Kammerkoor Helü on 2004. aastal loodud kollektiiv, kus laulavad lauluhuvilised ning entusiastid igast Eestimaa otsast. Meie hulgas on võrokesi, setosid, tartlasi, tallinlasi, mulke, muhulasi, saarlasi ja hiidlasi. Koori nimi Helü tähendab võro ja seto keeltes „häält“, „heli“ või „häälikut“. Oleme üks kirju, kuid ühtehoidev seltskond, kes naudib iganädalast musitseerimist. Oleme aastate jooksul osalenud paljudel koorikonkurssidel ja -festivalidel nii kodus kui väljaspool Eestit ning toonud koju igat värvi medaleid ja diplomeid. 2024. aasta tegevuse eest pälvis kammerkoor Helü Eesti kooriühingult aasta koori tiitli ning koori dirigenti Küllike Joosingut tunnustati aasta dirigendi auhinnaga. Küllike Joosing oli ühtlasi 2024. aasta Tartu laulupeo kunstiline juht.

Seto leelokoor Siidisõsarõ

Seto leelokoor Siidisõsarõ on 1994. aastal loodud folkloorirühm, mis ühendab endas Setomaa juurtega lauljaid. Koori nimi tähendab „lähedasi õdesid“. Praegu tegutseb kollektiivis 11 liiget, nende seas ka karmoškamängija.

Siidisõsarõ kannab edasi autentset seto kultuuripärandit, mis on  põlvest põlve suuliselt edasi antud või talletatud varasemates üleskirjutustes ja helikandjatel.

2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. 

Koor on esinenud arvukatel folkloorifestivalidel ja kultuurisündmustel nii Eestis kui ka välismaal ning pälvinud tunnustust oma järjepideva ja pühendunud tegevuse eest. 2010. aastal omistati neile folkloorifestivali „Baltica“ ülevaatusel kõrgeim kategooria. Kollektiiv on välja andnud neli helikandjat. 

Leedu Riiklik Noortekoor (Leedu)

Leedu Riiklik Noortekoor ühendab andekaid noori lauljaid üle kogu Leedu, pakkudes neile platvormi professionaalseks arenguks ja rahvusvaheliseks koostööks. Koor tegutseb juhtivate dirigentide ja vokaalpedagoogide käe all ning esindab Leedu tugevat koorikultuuri nii kodu- kui välismaal.

Nende repertuaar ulatub Leedu heliloomingust rahvusvahelise koorimuusika suurvormideni, sageli uuenduslikes ja koostööpõhistes projektides.

Akadeemiline Kammerkoor “Brevis” (Ukraina)

Akadeemiline Kammerkoor “Brevis” on Ternopili filharmoonia juures tegutsev professionaalne koor, mille asutas dirigent Sviatoslav Dunets 1998. aastal. Koori koosseisu kuuluvad Ukraina juhtivate muusikakõrgkoolide lõpetanud lauljad ning ansambel on pälvinud tunnustust paljudel rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel.

“Brevis” esitab nii Ukraina kui ka Lääne-Euroopa koorimuusikat ning on toonud publiku ette ka suurvorme, nagu Mozarti Requiem ja Orffi Carmina Burana. Koor on esinenud lisaks Ukrainale ka mitmes Euroopa riigis.

Kammerkoor Utopia (Soome)

Kammerkoor Utopia on Helsingis tegutsev 16-liikmeline ansambel, mis ühendab professionaalseid lauljaid ja kogenud harrastajaid. Dirigent Mikael Maasalo juhtimisel on koor tuntud oma täpse ja stiilitundliku kõla poolest.

Utopia repertuaar liigub vabalt keskajast ja renessansist baroki ja nüüdismuusikani. Iga nende kontsert on iseseisev kunstiline tervik, kus kohtuvad ajalooline teadlikkus, uudishimu ja uue muusika loomine.

Sönerna (Rootsi)

Sönerna on Uppsalast pärit meeskoor, mis tegutseb Rootsi tugevas kooritraditsioonis. 2021. aastal asutatud koor ühendab üle 35 laulja ning on kiiresti saavutanud märkimisväärset tunnustust.

Koori repertuaar ühendab romantilise meeskoorimuusika, klassika, folkloori ja nüüdismuusika. Sönerna on pälvinud auhindu Euroopa koorikonkurssidel ning jõudnud laiemasse avalikkusesse ka Rootsi teleprojektide kaudu.

Koori dirigent on Martin Hellberg.

Noortekoor BALSIS (Läti) 

Noortekoor BALSIS (asutatud 1987) on üks Läti silmapaistvamaid koore, kes on pälvinud üle 30 rahvusvahelise auhinna. Nende loominguline lähenemine a cappella koorimuusikale teeb igast kontserdist erilise sündmuse.

Dirigent Ints Teterovskise juhtimisel on koor esinenud üle maailma ning on tuntud nii kõrgetasemelise repertuaari kui ka eksperimentaalsete projektide poolest.


festivalibuss

Info preagi tulekul…

majutus

Info peagi tulekul..

asukoht

Leigo, Lutike 76504

Valgamaa, Estonia

 

Leigo ajaloost

Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Sissekukkunud katusega rehielamu, nõgestesse kasvanud õu, väike tiik, angervaksamätastik ja võsastunud maastik toitsid nii sügavalt unistust maalapist, millest on praeguseks saanud 14 järve ja mitme hoonega kaunis kodu. Toona läks aega aega mitu aastat, et sünniks esimene (tehis)järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998. aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses.

Esimese kontserdi andis Leigol Tallinn Brass. Et aga peremehe unistus − suur sümfooniaorkester Leigol − ei mahtunud väikesele järvele hästi ära, tuli paisutada suurem juurde. 2001. aastal valmisidki nii järv ise kui ka niinimetatud tagurpidi vihmavarjudega lava ning esines Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Tol korral, ja nii mitu aastat, sai teoks ka teostamatuna näiv idee orelikontserdist vabas looduses, mis oli võimalik tänu toona soetatud uhiuuele digitaalorelile ja siis peaaegu et uskumatuna näivale quadro surround võimendusele.

Aastate jooksul on orkestreid käinud Leigol mitmeid, näiteks Kremerata Baltica, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, kooridest näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, segakoor Latvija. Suured koosseisud mahtusid suure järve lavale küll kenasti ära, ent muusikuid, nende hingamist ja iseolemist oleks tahtnud ikkagi näha lähemalt − lava oli liiga kaugel. Nii kolisid kontserdid 2013. aastal väikesele pajudega saarele tagasi.

 Omaette huvitav periood oli Leigol aastatel 2006−2015, kui looduse rüppe asusid tavapärase klassikalise muusika kõrval rohkem ka džäss-, folk-, indie- ja levimuusikud ning liitusid teatrietendused. Leigo publikut on rõõmustanud Chalice, Emilia Torrini, Eric Truffaz, Jäääär, Kimmo Pohjonen, Mari Boine, MuM, Nils Petter Molvaer, Siiri Sisask, Ultima Thule, vennad Urbid, Villu Veski ja väga paljud teised igalt poolt maailmast.

Meeskond

Produtsent: Tiiu Tamm

Projektijuhid: Ulla Juske, Helis Heiter

lavastuse assistendid: Triinu Arak, Klaara Kollist, Diana Tiits

Tulemeeskonna koordinaator: Indrek Leht

Vabatahtlike koordinaator:

Vabatahtlik logistikajuht: Mart Uibo

Piletimüügi koordinaator:

Tehniline juhtimine ja ehitus: Alo Puustak,, Jaagup Tamm

Turundusmeeskond: Katrin Ruus,

Tehnilised lahendused:

Kaasa lööb: palju tublisid vabatahtlikke